Panzer division destroyed??

I happened to look absent-mindedly at a CD of Budgie, and I happened to read the song title "Panzer Division Destroyed", and suddenly it occurred to me how ludicrous those words sound.

Now, I understand perfectly that it's just a song, and songs don't need to have anything to do with reality, and Budgie is still a great band, and I don't respect them any less because of that song title. It's just that I began to wonder how many German tanks did the Western allies actually destroy during WW2. Was it more than 100 or less? I wouldn't risk a bet either way. I tried to find the information but couldn't. In any case, the idea of the Western allies destroying a whole panzer division sounds ridiculous.

It was the Russians who defeated Nazi Germany. The contribution of other nations was too small to make a difference. Nonwithstanding the stupidity of the Soviet military tactics and the genocide in conquered areas and the American weapons and equipment supplies, it was still the Russians who actually faced the German soldiers and shot at them, year after year, while the British and American cowards' participation in the war in Europe was essentially limited to terror bombardments of German civilians.

Meeste- ja naisteajakirjade oluline erinevus

Ma tegin kunagi (rohkem kui kümme aastat tagasi) paradoksaalse tähelepaneku: meesteajakirjad ei ole naisteajakirjadest palju paremad.

Asi algas sellest, et ma lugesin naise kõrvalt vahetevahel ühte naisteajakirja, vist "Annet". Siis tuli Eesti turule üks tuntud meesteajakiri, vist "FHM". Ma olin algul suures vaimustuses, kuid märkasin kiiresti, et väga suurt vahet nende kahe vahel ei olnud. Olulise osa naisteajakirja sisust moodustasid artiklid, milles ülbed naised halvustasid mehi, ja olulise osa nn. meesteajakirja sisust moodustasid artiklid, milles ülbed naised halvustasid mehi. Oli ainult kaks väikest erinevust.

Esiteks: meesteajakirjas olid intervjueeritavad naised fotodel poolalasti, naisteajakirjas aga täies riides.

Teiseks: naisteajakirja artiklite toon oli meeste suhtes vähem solvav kui meesteajakirja oma. Põhjus on ilmselt selles, et naisteajakirjas küsiti intervjueeritavalt mitmesuguseid asju, mis naislugejaid huvitada võisid, ja meeste mõnitamine oli üsna vähetähtis kõrvalteema, mille peale jutt lihtsalt vahetevahel läks. Meesteajakirja tegijad paistsid aga minu suureks hämmastuseks just seda teemat kohe eriliselt nautivat ja käisid intervjueeritavatele pidevalt peale, et eks ju sulle on ikka ette sattunud mehi, kes on selles ja teises ja kolmandas suhtes ikka täielikud jobud. Arusaadav, et intervjueeritavad tahtsid intervjueerijatele meele järgi olla ja läksid selle mänguga kaasa.

Ühesõnaga, ma lugesin mõned sellised "meesteajakirjad" läbi ja rohkem ma neid enam ei ostnud. Feministlikud solvangud ei ole sellepärast sugugi vähem feministlikud solvangud, et neid esitab allikas, mis teeskleb olevat meeste poolt.