Ma tegin kunagi (rohkem kui kümme aastat
tagasi) paradoksaalse tähelepaneku: meesteajakirjad ei ole naisteajakirjadest palju paremad.
Asi algas sellest, et ma lugesin naise
kõrvalt vahetevahel ühte naisteajakirja, vist "Annet". Siis tuli Eesti
turule üks tuntud meesteajakiri, vist "FHM". Ma olin algul suures
vaimustuses, kuid märkasin kiiresti, et väga suurt vahet nende kahe vahel ei
olnud. Olulise osa naisteajakirja sisust moodustasid artiklid, milles ülbed
naised halvustasid mehi, ja olulise osa nn. meesteajakirja sisust moodustasid
artiklid, milles ülbed naised halvustasid mehi. Oli ainult kaks väikest
erinevust.
Esiteks: meesteajakirjas olid intervjueeritavad naised fotodel poolalasti, naisteajakirjas aga täies riides.
Teiseks: naisteajakirja artiklite toon oli
meeste suhtes vähem solvav kui meesteajakirja oma. Põhjus on ilmselt selles, et
naisteajakirjas küsiti intervjueeritavalt mitmesuguseid asju, mis naislugejaid
huvitada võisid, ja meeste mõnitamine oli üsna vähetähtis kõrvalteema, mille
peale jutt lihtsalt vahetevahel läks. Meesteajakirja tegijad paistsid aga minu
suureks hämmastuseks just seda teemat kohe eriliselt nautivat ja käisid
intervjueeritavatele pidevalt peale, et eks ju sulle on ikka ette sattunud
mehi, kes on selles ja teises ja kolmandas suhtes ikka täielikud jobud.
Arusaadav, et intervjueeritavad tahtsid intervjueerijatele meele järgi olla ja
läksid selle mänguga kaasa.
Ühesõnaga, ma lugesin mõned sellised
"meesteajakirjad" läbi ja rohkem ma neid enam ei ostnud.
Feministlikud solvangud ei ole sellepärast sugugi vähem feministlikud
solvangud, et neid esitab allikas, mis teeskleb olevat meeste poolt.
No comments:
Post a Comment