Mind
ajendas kirjutama hiljaaegu Äripäevas ilmunud artikkel, milles üks naisterahvas
kutsus meeleheitlikult inimesi üles midagi ette võtma, et kõik see jama, mis
Tallinnas toimub, ometi otsa saaks. Ta kasutas selliseid sõnu nagu "orgia", "hüsteeria",
"kõlblustunde puudumine", "läbustada", "lammutada", "nilbus", "roppus"...
hea küll, aitab – teil on küllap juba tekkinud ettekujutus artikli
toonist.
Kahjuks ei saa ma anda teile sama lühikest ja ilmekat ülevaadet artikli sisust, sest seda ei olnudki. Veider
küll, aga autor ei nimetanud ühtegi konkreetset asja, mis Tallinnas halvasti
olevat, vaid kirjutas nii, nagu igaühele oleks silmaga näha, et linna olukord
on katastroofiline,
Kujutlegem,
et Olümpia hotell on viltu vajunud, aga keegi ei tee sellest välja, vaid kõik käituvad, nagu midagi poleks lahti. Vaat' siis võiks tõesti eelmainitud artikli
stiilis häirekella lüüa, et kuulge inimesed, te ju näete, et kõrghoone on juba
15 kraadi viltu; kas te ei saa aru, et kui me midagi ette ei võta, siis kukub
ta ümber? Aga mis seda ajakirjanikku Tallinnas nii kohutavalt häirib, ta meile oma
artiklis ei paljastagi. Ainult seda, kuidas teda ajab oksele, et niisugune
jõletis nagu Savisaar kellelegi veel meeldida võib – pärast kõike seda, mis ta
korda on saatnud.
Ma
hakkasin selle artikli järel mõtlema, et kas linnas on midagi väga hullusti.
Mulle ei tulnud pähe ühtegi asja. Tänavavalgustuse ööseks väljalülitamine on
muidugi sigadus, ja paar pisiasja veel (millest ma ei ole kindel, kas nad on
üldse linna teha või sõltuvad hoopis Riigikogust), aga ma ei ole tänaseni
suutnud välja mõelda midagi sellist, mille pärast tasuks lüüa lamenti nagu
paanikaosakonna siil.
Ma ei
salli Keskerakonda, sel lihtsalt põhjusel, et ma üleüldse ei salli sotsialiste.
Aga kui hinnata poliitikuid mitte nende poliitilise retoorika, vaid tegude
järgi, siis pean (mõningase õudusega) tunnistama, et ma ei näe Keskerakonnale
Tallinna linnas alternatiivi.
Jah,
mulle ei meeldi nii mõnigi asi, mida Edgar Savisaar aegade jooksul teinud on,
aga kui rääkida valimistest, siis tuleb küsida: mis on minu tegelik huvi? Mis
on peamised asjad, mida linnavõim teha saab, mis võiksid minu elu paremaks või
halvemaks muuta? See, kui Keskerakond oma ärikonkurente turult välja sööb, on
jah inetu, aga minul ei ole sellest eriti sooja ega külma. Üks asi, mis on aga
minu elukvaliteedi seisukohalt määrava tähtsusega, on see, et Tallinna
suurepärast ühistransporti ära ei hävitataks.
Ma ei
hääleta iialgi kohalikel valimistel partei poolt, mille üks juhtidest julges
omal ajal lausa telekaamera ees lausuda sõnad "Linn ei pea tegelema
sellise asjaga nagu ühistransport." Millega ta siis üldse tegelema peab?
AINULT kruntide sahkerdamisega??
Keskerakond
on ainuke partei, keda mina olen kunagi kuulnud selgesti väljendamas toetust ühistranspordile. Selle päris tasutaks tegemine oli küll liialdus, aga
hullem oleks, kui bussid käiksid korra-kaks tunnis ja pilet maksaks 3 eurot –
mis mõne teise partei valitsemise all poleks sugugi mõeldamatu.
See on
põhjus, miks mina pooldan Keskerakonna valitsemist Tallinnas, ehkki samal ajal
rõõmustaksin, kui nad Riigikogust sootuks välja jääksid.
No comments:
Post a Comment