Laps valib endale ise vanemad??

On olemas uhuufilosoofia, mille kohaselt inimene pärast suremist ja enne uuesti sündmist valib endale olukorra, kuhu uuesti sündida. Inimesed, kes sellesse usuvad, räägivad, et laps valib endale ise vanemad jms., niisuguse veendumusega, nagu nad oleksid seda ise pealt näinud. Tegelikult ei ole neil selle uskumuse kinnituseks vähimaidki tõendeid. Aga mingites tuhande või kahe tuhande aasta vanustes india raamatutes on nii kirjas, järelikult peab see olema õige.

Ma tõesti ei saa aru, kas nad tõesti ei ole üldse järele mõelnud, mida nad räägivad.

Kuuldavasti (ja ilmselt on see ka tõsi) on lapsi, keda nende vanemad üsna sageli üsna jõhkralt peksavad, vägistavad vms. Kujutlege ennast selle lapse olukorras. Ta ei ole mingit võimalust ennast kaitsta, sest vanemad on temast palju tugevamad. Tal ei ole võimalik ära minna, sest politsei tooks ta jalamaid vanemate juurde tagasi. Tal ei ole kelleltki kaitset otsida, sest täiskasvanutel on kalduvus lapse juttu mitte tõsiselt võtta, eriti kui vanemad suure suuga kuulutavad, kuidas nad armastavad oma last ja teevad tema heaks kõik. Pealegi ei pruugi laps veel osata ennast korralikult väljendada ja ta on võib-olla isegi liiga noor, et õieti arugi saada, mis toimub.

Öelda, et see laps on sellise saatuse ära teeninud eelmises elus tehtud halbade tegude eest, on jõle.

Öelda, et need kannatused on sellele lapsele vajalikud millegi õppimiseks ja mingile kõrgemale arengutasemele jõudmiseks, on eriti jõle.

Öelda, et see laps on endale sellise saatuse ise valinud, on üks kõige jõledamaid asju üldse, mida üks inimene teise inimese kohta öelda võib.

Selline hoolimatuse ja parastamise filosoofia on minu silmis veel jälgim kui kristlus või islam. Inimesed, kes seda filosoofiat levitavad, on lurjused.